Teos oli esitatud näitusel: Pindadest, piiridest, omaruumidest Kaasaegse graafikakunsti näitus Rapla Kaasaegse Kunsti Keskuses 21.10-12.12.2023 Kunstnikud: Britta Benno, Maria Erikson, Maria Izabella Lehtsaar, Mari Prekup, Lilli-Krõõt Repnau, Helen Tago ja Kadri Toom Kuraator: Britta Benno Graafiline disain: Nelli Viisimaa Graafikatehnikates kihiliselt töötamine kujundab mõtlemise viisi, see on jutustamise keel. Seitse kunstnikku võtavad graafikakunsti tööriistad ning liiguvad siis nendega edasi – paberipinnalt ruumi. Mäestikuna kerkivad küsimused, kas trükigraafika saab olla ruumiline? Millised on graafikakunsti ruumilised omadused? Milliseid maastikke moodustavad graafikakunstnikud erinevates tehnikates ja omaruumides? Žestid, töökojad ja materjalid on siin kahtlemata kohal, omavad häält ja osalevad otsustusprotsessides. Kivi, paber, käärid, puit ja kangad – need on vaid mõned materjalid, millel on siinsetes teostes sama suur teovõime ja sõnaõigus kui autoril. Avame kunstipraktika töövõtete sisulised või tunnetuslikud küsimused ning nihutame graafika piire ja potentsiaale kaasaegse kunsti väljal. Iga kunstnik keskendub ühele trükitehnikale, millele nad ühtaegu kaasaegselt kontseptualiseerides ja samas traditsiooniliste käsitöö oskustega meisterlikult lähenevad. Ruumi on kerkinud terve sügav-, kõrg- kui ka lametrükitehnikate kosmos: litograafia, serigraafia, linoollõige, käsiladu, kuivnõel, fotopolümeer, söövituse sügav- ja reljeeftrükk. Pindadest moodustuvad maastikud, mis pole enam tasapinnalised, sest ka paberi soojus ja poorsus, matriitsist surutud jälg ning trükivärvid loovad taktiilsed, faktuursete omaduste kihistused. Piiridest võib siin näituse kontekstis rääkida nii trükigraafika klassikalisest vormistusest väljumisest kui ka joontest kui graafilisuse olemuslikust osast. Mitmest etapist, materjalist, plaanipärastest ja juhuslikest sündmustest moodustub üks graafiline tervikteos või teoste seeria – omaruum. Omaruumidest leiab kunstniku psüühilise ja füüsilise ruumi isikupärase tõlgenduse ning eneserefleksiooni. See on rohkem kui kunstniku looming, sisaldades endas subjektiivset kogemuste pagasit, maailmavaadet ja loome käigus tekkinud uut maailma. Rullime graafika mikrokosmosed lahti, head rännakut! Täname: Rapla Kaasaegse Kunsti Keskus,...
The artwork was presented at the curated exhibition: POWER Kadriorg Park and Kadriorg Art Museum, Sept 8 – Oct 1, 2023 http://teatepulk.com/en/voim-tutvustus/ Teos kuraatorinäitusel : VÕIM Kadrioru park ja Kadrioru Kunstimuuseum, 8.09–1.10.2023 http://teatepulk.com/voim-tutvustus/ Sad Princess 2023 Installation Musical composition „Sad Princess“ by Raimo Kangro An artificial cave, a grotto, resonating with Baroque harpsichord sounds, invigorates the landforms of Kadriorg Park. In the tradition of manor parks a grotto is a symbol of elite culture like artificial ruins and fountains in the gardens of buildings that represent power. As such, the grotto brings power also into the relation between people and nature: in creating new landforms man declares his ability to create a new world as a demiurge of power. Kurb printsess 2023 Installatsioon Raimo Kangro heliteos „Kurb printsess“ Kadrioru pargi pinnasevorme elustab baroklikes klavessiinihelides kumisev kunstkoobas ehk grott. Mõisapargi traditsioone järgiv grott on elitaarse kultuuri sümbol, nagu kunstvaremed ja purskkaevud võimu esindavate hoonete aedades. Esindades ühiskondlikku võimu, pürgib grott ühtlasi võimu järele inimese ja looduse vastastikuses suhtes: luues uusi loodusvorme, kuulutab inimene välja oma võimet luua maailma oma võimu...
Maakaar Kunstiaken 28.08-24.09.2023 Aknanäitus „Maakaar“ on Britta Benno kaarekujuline serigraafia seeria maastikukompositsioone. Suvised taimed ja värvipaletid on korjatud põllu- ja peenramaalt, aiast ja teepervelt. Elukaar, maakaar, triumfikaar, koopaukse kaar, kirikuakende kaar – näitus kutsub aknast sisse, kaare alla maid ja ilmu...
M/maa saamine Põhjala tehase Esimeses angaaris 13.07-13.08.2023 Benno toob suuremõõtmelise mäeinstallatsiooni angaari lagedelt alla kõrguma, mille sisse saab nagu Maa kõhtu minna ja millest saab tunnelina läbi jalutada. Installatsioon on ehitatud taaskasutatud materjalidest, viidates inimese loodud kangastest ja kiledest M/maa kihistustele. Installatsiooni saadavad voolavates värvikihtides abstraktsed maali- ja joonistusteosed. Benno näitus Põhjalas on nagu rännak aja- ja maakihtides, õrnades läbipaistvustes ja paksudes kattetoonides. M/maa on elus, liigub ja hingab, mõttemaastikud kasvatavad mägesid ning uputavad...
Polaarulm Jääaja Keskuses 3.06-24.09.2023 Benno isikunäitusel avaneb kui arktiline oaas, mille peategelasteks on jää ja maastik ning kunstnik mängib vormide ja joonega. Autori joonistuskeel laieneb näitusel mitmekihiliseks maastikuabstraktsiooniks. Näitus täiendab Jääaja Keskuse nn tulevikukorrust, mis keskendub kliimamuutustele ja inimese tegevuse keskkonnamõjule. Britta Benno on ise kirjeldanud oma näitust nii: “Jahedalt kumava värvipaletiga joonistused ja graafika uitavad jää plastilistes vormides, kujutise avatus annab ruumi mõtisklusteks ja unistusteks. Mäed ja maastikud on elusad, mäed on inuiti keel. Põhjapoolus kuulub unistustele ja olenditele, mis võbelevad kõigis maakihtides. Jää vormis meie rändrahnulise maa, mägede raskus on sirgeks triigitud maa peal rännates endiselt tajutav, lubadused on endiselt õhus.” Jääaja Keskuse jaoks on sellel näitusel kaks tähendust: läbi kunstniku avaneb külmunud maastike ilu, aga samas on keskkonna mõistes oluline ka viidata sellele, et viimastel aastatel on hüppeliselt kiirenenud jääväljade sulamine. Maa on muutumas ja see on suur ohumärk. Kunstnik tänab animatsioonide teostajat, Ragnar Neljandit ning skultptuuri teostajat Mait Eerikut. Näitust täiendab Juhan Vihterpali...
