Tilting at Windmills
Võitlemine tuuleveskitega
Draakon Gallery, Tallinn, Estonia
21.1 – 2.2 2013
https://galerii.eaa.ee/draakon/benno
The windmill is a Mighty Enemy. It is a gigantic and incomprehensible System; it is the object of the outpouring of inner anguish and anger; and a self-destructive/propelling piece of ourselves – a branch from which we sit and which we saw at the same time. The mill wheel turns noisily, the circle repeats itself again.
With the series of works, the noble-souled artist-person-warrior resolves internal tensions and contradictions within and around himself. A small nut seeking its place under the sun in the Great Machine enters into a relentless struggle with great and eternal problems. Anger, powerlessness, disappointment… when you strive and strive, but the windmill is forever a stronger opponent (art? human relationships?…) – such universal human emotions have been purified into (self) ironic grotesque schematic drawings. The drawings emerge from the wall surface into moving flat animations and at times touch three-dimensional form.
Tuuleveski on Vägev Vaenlane. Ta on hiiglaslik ja mõistmatu Süsteem; ta on sisemise ängi ja viha väljavalamise objekt; ja enesehävituslik/käimalükkav tükike meist endast – oks, millel istume ja mida saeme üheaegselt. Veskiratas keerleb mühinal edasi, ring kordub taas.
Töödeseeriaga lahendab sisemisi pingeid ja vastuolusid õilsahingeline kunstnik-isik-sõdalane enese sees ja ümber. Suurte ja igavikuliste probleemidega astub järeleandmatusse võitlusesse oma kohta päikese all otsiv väike mutter Suures Masinavärgis. Viha, jõuetus, pettumus… kui püüdled ja püüdled, aga tuuleveski on igavesti tugevam vastane (kunst? inimsuhted?…) – sellised üldinimlikud emotsioonid on puhastatud (enese) iroonilisgroteskseteks skemaatilisteks joonistusteks. Joonistused väljuvad seinapinnalt liikuvateks lameanimatsioonideks ja kohati katsuvad kolmemõõtmelist vormi.