The exhibition’s title, Once I Had…, refers to the transience of possession, convenience of over-consumption and other self-destructive implications of human behavior on the future of Earth.
Once I Had.. is a conceptual continuation of Britta Benno’s recent solo exhibition „Dystopic Tallinn“. In this project the apocalyptic landscape scenery is site-specifically depicted with the Mustamäe district’s panel houses, as they are located in the vicinity of the Kraam artist run-space.
Benno invited American artist Heather Beardsley to this project, as they met while during an artist residency in Vienna, where they were coincidentally both depicting dystopian landscapes. The works relate not only through imagery, but also materially and technically. There are many common links between the two artists: Benno and Beardsley both use nostalgic found objects, collage-like layering, printmaking and transfer methods, and inconvenient materials combinations. Benno draws, prints or animates water or fire on her dystopian landscapes, Beardsley sews or embroiders volumetric flora on top of photographic cityscapes.

Britta Benno:
„Life in Mustamäe has been lasting for thousands of years. /…/ It has been digged up pieces of
undecored cheramics from the dune sand, that has came probably from aboriginal campfire site.“¹

Once I had a flat in Mustamäe. In far ancient posthuman future the only reminder of once safe urban
district are sparcely scattered panel houses. Mustamäe territory has transformed into a dreamy
mountainous landscape. Future creatures use the blockhouses as shelters.
And the Earth is on fire. My installation is a mix of the future fiction and present living – worrying of
the crackling disappearance of healthy living environment. Amazon rainforests are burning, Siberian
Tiberian is burning, climate is warming, the ocean is acidifying, and there are many more alarming
news.
But watching open fire is calming. Campfire gives warmth and light. Fireplace is a safe place in the
middle of dangerous forest as the flat in Mustamäe is a nest where to hide in the middle of horrible
world.
There is a special TV-channel dedicated to a fireplace.
All-burning fire is eternal beginning and end.
With an installation combining drawing straight on a wall and an animation I experiment the
pheripheries of visual art mediums, constructing layers over and above each other as printmaking
layers. Orchestra of objects, sound, wall-drawing and flat-animation projection performs another
etude of dystopic urban landscape. This time Tallinn burns.

Duonäitus „Oli mul kord“ viitab omamise, mugavuse ja muude inimese ennasthävitavate tõekspidamiste kaduvusele tuleviku Maal.
„Oli mul kord…“ on Britta Benno mõtteline jätk isikunäitusele „Düstoopiline Tallinn“. Vabaduse väljaku hoonete asemel on seekord düstoopilise linnamaastiku võttekohaks projektiruumile Kraam lähedal asuvad Mustamäe paneelmajad.
Benno kaasas projekti Viinis kunstiresidentuuris kohatud kaasresidendi, Ameerika kunstniku Heather Beardsley, kes kujutas kummastavalt sarnaseid stsenaariume, düstoopilisi linnastseene. Kunstnike ühendab tehniliselt ka nostalgiliste leidesemete kasutamine, kollaažilik kihiline võttestik, trükigraafilised ülekandmise meetodid ja ootamatute materjalide kombineerimine. Benno joonistab, trükib või animeerib düstoopilistele linnavaadetele vee või tule, Beardsley õmbleb või tikib hooned taimestiku mahulisse rohelusse.
Britta Benno:
Elu Mustamäel on kestnud tuhandeid aastaid. /…/ Luiteliivast kaevati üles murd dekoorita keraamikakilde, mis pärinevad arvatavalt ühe ürgse tuleaseme perimeetrilt.¹
Oli mul kord korter Mustamäel. Ürgses inimesejärgses tulevikus meenutab kunagist turvalist magalarajooni veel vaid üksikud maastikule laiali pillutud paneelmajad. Mustamäe ala on unelmate mägimaastikuks muundunud. Tulevikuloomad kasutavad varemeklotse varjualusteks.
Ja Maakera põleb. Installatsioonis seguneb tulevikuulme ja tänapäeva olme – mure terve elukeskkonna praksuvalt kiire kadumise pärast. Amazonase vihmametsad põlevad, Siberi tundrad põlevad, kliima soojeneb, ookean hapestub, ja ärevaid uudiseid jagub veel.
Aga lahtise tule vaatamine on rahustav. Lõke annab sooja ja valgust. Tulease on turvaline koht keset ohtlikku metsa nagu korter Mustamäel on pesa, kuhu pugeda peitu hirmsa ilma eest.
Kaminatulele on pühendatud eraldi telekanal.
Kõikepõletav tuli on igavikuline algus ja lõpp.
Joonistusega otse seinale ja animatsiooniinstallatsiooniga katsetan meediumite piirimaid, konstrueerides neid kihiti üksteise kohale ja peale nagu trükigraafilisi kihte. Orkester objektidest, helist, seinajoonistusest lameanimatsiooni projektsiooniga esitab järjekordse etüüdi düstoopilisest linnamaastikust. Sedakorda Tallinn põleb.
Mustamäe hääl, LAURI RAUS. Sirp, 06.07.2018,

https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/mustamae-haal/